Praktiline arheoloogia, tolmuafid, liim ja maalerdus

Ahoi siis! Pole nii palju mahti saanud, et vahepeal mõni rida elektrone ka ritta seada...

Leidsin teadete loetelust selle alustatud mustandkujul sissekande, oehh, juba kevadest, mil somnikud korraldasid oma "Suure maalritöö" minu esikus. Olgu see siis esitine jätk suveaaks unarulejäänud plogimisele.

Möödunud pea nädal ajast, mu esikus leidis aset õite mitmetahkne üritus. Plaan olnud ju lihtne: kutsun mõned eriti vaprad somnikud külla, rebime-küünistame-sikutame seinast tapeedi(d), krundime betooni seinaliimiga ning peale paneme värvi.

Mis siis välja tuli? Esmalt saabus juba reede õhtul Grim ja kui ülejäänud bilding juba öörahu pidas, alustasime esiku tühjakstõstmist ning tegime käed soojaks esimeste ripendavate tapeediservade rebimisega. Järgi jäi muljetavaldav hulk heledat seinapinda, mis lausa kisendas illustratsioone. Lahendus: marker (tumesinine), lasteaiaaegse mälu taaselustamine ja tuliselt kaasaelav Grimmu. Tulemus: hulk pilte, mille vaieldamatuks tipuks on illustratsioon jutule "Wapper prints Albert päästab lossi wangistatud imekauni printsess Wilhelmiine Paha Tuldsylgawa Lohe käest mõega ja lilleõie kaasabil".

Hommikul saabus kohale ka Telcontar ja varsti ka Staari ning nii pandi algus SoMi Teaduslikule Arheoloogiaühingule, mille avategevuseks sai aastatetaguse dialoogi väljapuhastamine seintelt. Noored olid sünnipäeva aal kunagi ootuspäraselt jaotunud gruppideks 'poiskad' ja 'tütrikud' ning kasutanud tookord remontimisel olnud esikuseinu foorumina. Lahe.

Note: parimad töövahendid esikuseina betoonini paljastamiseks on kahtlemata veeprits (nagu selline, millega lilli niisutatakse või pesu kastetakse) ja pahtlilabidas. Jõle tolmuaffide pesakond olime lõpuks, kui Ott ja Kärt kohale sõitsid. Esimesed värviproovid sai Kärdi poolt tehtud hilisemale kapitagusele ja sellest tõsisesse vaimustusse sattununa, Kärt värvis ja mina mäkker-käkerdasin ka ülejäänud seinad ära.

Saabus õhtu. Nad läksid koju ja affipesasest esikust oli saanud äkki vaibavaba ja rõõmsalt värvikas kohake. Bueno! see meeldis mulle liigagi hästi. Paari päeva pärast oli kordusüritus Kärdi ja Telciga, mil sai kaetud ka seni värvitu seinapind ning Kärdi erimõnusa käe all ka muru ja taeva taustale pildid tekkisid. Nüüd kasvavad mu esikus lilled, nurga taga on peidus kääbikuurg, nurga peal uhke võreväravaga loss, ukse taga aga puu, mille õõnsusest piiluvad välja kaks kollast silma. Jah, pupillid on küll püstised. I just couldn't resist!