Uni tuli huiken
Päiv uhjõ pästmä
Uni tuli uiken,
villa kombali,
läbi laane laulden,
villa kombali,
villa, villa, villa-vaa,
villa, villa, villa-vaa,
villa kombali.
Regi perän pedäjäne,
kanspuu kadajane.
Mõtsa läts mehe tii,
suhu suitseta obene.
Puttu uhja uibuhe,
sebivitsa visnapuudõ.
Kutse kuuda, palsi päivä,
kuu es kuule kutsumist,
päiv pal'lu pallemist -
kuu kullel kulu all,
päiv mõtel mõtsa takan.
Mõtiskledes une olemuse üle.. ja ümisedes seda Ain Sarve mälestuseks
posted by Kuldmari @ 22:17
4 comments
4 Comments:
Oi, seda laulu ma polegi kuulnud veel.
Mina laulan Aini mälestuseks ikka siidilipu ja hõbepurje laulu ning ühte nekrutimehe laulu, mida mõlemat just tema õpitoas esimest korda tundma sain.
Ah et siis siin Sa oledki, kursaõde. Jätan meelde, tulen teinekordki lugema.
Jänesh, kallis loomake!! Kui päikseline on sind kohata ka siin! Sa inspireerid mind nüüd tublimaks hakkama ja siia rohkem käpajälgi maha jätma.. Ausõna, nohh..
Hakkaksin ju isegi blogima, aga on see blogimine vist üks endapetu moodus. Ja pealegi pole mul enamuse ajast miskit öelda. Mõnikord, mõnele tahaksin öelda isegi, et ära sumise mu kõrva ääres. Ja mõnele jälle, et (ajutine?)selginemine on saavutatav. Aga elu on ikka ilus.
Postita kommentaar
<< Home