Kes on hukas?

Eile jalutasin, villane sokk varvaste ümber ja matkasaabas jalas, piki Kadaka teed. Ilge ilm, aga jalad vähemalt kuivad. Läbisin takistusriba nimega "Motoorse rahutuse all kannatav ligane parkimisplats"; roolis tädi nõksutas masinaga, maapind kaetud jõledate tinavesiste lööklompidega. NAtuke nõrganärvilisem vanaonkel kargas plärtsatuse saatel otse keset auku. Hunnik kiireid grimasse ja ühemõtteline möire: "TÜRA!!!" (oehh, mina ju ei öelnud).

Sõidan bussis, unine, soe. Seisan/lebotan filosoofilise naeratuse saatel vastu bussiakent. Järjekordses peatuses haalas end peale maniakaalse istumissooviga vanatädi. Päris keps istme poole kargama. Teised vanatädid ei olnud viletsamad. Tädi arvas: "KURAT!! Kõik on PERSES!!" (nojahh, mina, vagurake, olin ju vait).

Kas noorus on hukka läinud?