20 oktoober 2008

Kass ja flöödimuusika

Meil juhtus sel sügisel kodus sehandne lugu, et Kaisa-Mai hakkas plokkflöödi tunnis käima. Oli teine juba mitu aastat silma peal hoidnud, ent muud kohustused (trennid-trennid ja trennid) ei võimaldanud seda asja siiski ette võtta. Sel aastal siis ostsin kena sopran-flöödi talle (ja loomulikult ka endale, eksole) ning õhtuti toimub elamises vapper pinistamine ja harjutamine.

Ise võtan ka tihti pilli pihku, kui muidu laulupeo laulude noodist enam sotti ei saa. Üks veider asi on aga meie kiisumiisuga. Nii kui istud ja pillist esimesed helid välja puhud, ilub kasvõi eikusagilt platsi meie Mausi ning asub flöödile lähenemiskatseid sooritama. Esmalt vahib jupp aega kahtlustavalt mängijale otsa, siis nühib end vastu mängija kätt, ronib otse keset nooti ning vahib-nühib flöödi alumist otsa, kust siis tema arust helid justkui välja tuleksid. No nagu nõiutud! Misasi selle kassi ja plokkflöödiga ometi on? Kas üldiselt rotte ja ka suuremaid hiiri pelgavale kassile meeldivad hoopiski musikaalsed hiired? Kas flöödimäng on hiirepiiksu või kassipiiksu moodi? Hmhmm! Mõni kass armastab palderjani, mede oma aga flöödimängu..

Sildid: , ,

1 Comments:

At 07 detsember, 2008 00:06, Blogger Heli said...

Loomadele mõjub pillimäng ja muusika küll.
Kunagi kurtis mu viiulit õppiv pinginaaber, et niipea kui ta kodus viiulit harjutama hakkab, hakkab koer kaasa ulguma.
Ja meil endil oli kord muusikaarmastaja hamster. Avastasime, et igakord, kui kuulasime klassikalist muusikat, loom tardus, kõrvad kikkis ja vahtis nagu nõiutult kasti poole, kust muusikat tuppa voolas. Eriti näisid talle meeldivat Mozart ja Vivaldi.

 

Postita kommentaar

<< Home