Kuninganna ja hiiliv Surm

Nonii, the Queen on meid väisanud. Päris veider tundus see kõik selles fakti valguses, et ise töötan Narva maanteel ja kunigliku paari teekond viis õige mitu korda meie akende alt mööda.

Juba paar päeva varem saime kõik eriti kõrge prioriteediga teate turvajuhilt, mis sedastas, et kahel päeval ei tohi avada Narva maantee poole avanevaid aknaid ... mahalaskmise ähvardusel. Ja lõppu igaks juhuks, et see ei olevat nali ega midagi.

No avasime muidugi totalisaatori, et mitu pankurit kahe päeva jooksul siis ka maha kõmmutatakse. Panused algasid kahest ja lõppesid viiega. Eksisid kõik, muidugi.
Neljapäeval otsisime akende vastu liibunuina pidevalt naabri otsaesiselt punast snaipripüssi sihuku jälge; jama, ei midagi. Aga tore oli küll, kui lõuna aal helistab teiselt poolt teed jurist ja kaebleb, et ei saa üle tee, tehku me midagi, muidu jääb notaris käimata. Heh! Ja parklast väljasõidu ees laiutas käsi tõsine eesti vanamees poldivormis ning lõugas joviaalselt igale masinale: "Trassa zakrõõta!"

Kuskil ajalehes ei näinud kajastatavat tõika, et brittide kroonitud peade auks muudeti Tallinnas liiklus ajutiselt vasakpoolseks. Suur sireenidega autorong tuli Kadrioru poolt tagasi täpselt vastassuunavööndis. Ja me veel vingume siin, et ei avaldanud piisavalt austust, muljet ja bla-bla-blaa.

Kuninganna, muide, oli nunnu. Istus oma sinises kostüümes kenasti auto akna all ja lehvitas rõõmsalt kõigile.

Vaat sedasi. Aga reedel ei juhtunudki midagi, isegi polte ei olnud akna all ja liiklus ei seisnud. Üleüldine arvamus oli siis selline, et kuna julgeolek täna ilmselt kedagi maha ei lase, siis hiilib terve päeva snaipripüssiga vastasmaja katusel ringi meie endi turvapealik, et rahval karistamatuse tunnet ei tekiks.

Aga me jäime ellu. Mina kaa; kuigi blogi täitmise aktiivsust arvesse võttes ei näi see sugugi niimoodi. Vott. Aga varsti tuleb Põõsas...