Nädalavahetuse patutegu
Sai siis sel nädalavahetusel suurema kaliibriga pattu tehtud:
riskisin ja ronisin sauna oma põlvega, millel veel õmblused sees. Jamatean, et see ei olnud kõige mõistlikum ja et põlv oleks võinud paiste minna kui maakera ja et haavadesse võinuks mustust minna jne.
Aga ma natuke ikka mõtlesin ka enne: võtsin ühes antiseptiku ja steriilsed haavaplaastrid ning peale saunatamise asendasin vanad plaastrid kohe uutega. Tähelepanek: vanasti mo meelest õmmeldi haavu siidiga kinni, nüüd tundus kanguse poolest suisa traat olevat. Heh!
Laval vajus jalg ilusti jõnkshaaval kõverasse rippu ja vahepeal jälle sujuvalt peaaegu sirgeks; ja nii mitu korda. Hea! Vähemalt tänase päeva on ilusti sama olukord püsinud, nii et liigutusteraapia missugune. Ja põlv ei ole paistes ja ei valuta ikka veel, jei! Ja kurikuulus kollane liga tuli kah lõplikult jala pealt maha. Võit kohe mitmekülgne.
Eks sai ulganiste muud pattu kah tehtud, ent sellest ajalugu vaikib traditsioonilisel kombel. Igatahes ma ei joonud ega suitsetanud! :P
Sildid: Elu ise
4 Comments:
Hea kohe lugeda et su põlvel hästi läheb. Need suured haava plaastrid on head asjad, nendega võib vabalt luurele minna, kui nii öelda võib. Olen enda haavu (khmm) nendega pidevalt katnud ning nii saunas kui ka dushi all käinud.
Kuigi jah.. Opi hav on veidi teine asi, kui näiteks relaka ketta haav.
Meie Mammu on tubli. :)
Kahtlemata, Kala, on opihaav teise kaliibriga: see on näiteks märksa hoolikamalt lõigatud kui relaka või noaga asju ajades! :)
Tublina ma end ei tunne, küll aga pisut patusena. Heh!
Noh. relaaka haav oli kerge kujuline. Aga see Dwalini juures metsasünnakul saadud.. see paranes kaua
Postita kommentaar
<< Home