Udukas

Teisipäev: põlvest võeti niidid (traadid) välja, imelik on olla, jalg hakkas kohe valutama.

Kolmapäev: mulle pakuti telefonis jõuliselt altkäemaksu, kohe mitu korda ja otse, et ma kohtutäide arestid ära kaotaksin. Asi päädis kohtamisele kutsumise ja lastele isaks pakkumisega. Pull on ikka küll seda va issanda loomaaeda telefonitorus kuulata. Üle kahe nädala taas laulmas käia oli hingekosutav, vast ehk saabki sest Raeplatsis laulmisest mingit asja.

Neljapäev: põsk paistetas üles, külma saand, saadan. Tööle ikka tuuakse-viiakse (musid töökaaslased). Emps topiti haiglasse, esmaspäeval hakatakse keemiat tegema. Jõle. Arvuti sai lõppeks korralikud subwooferiga kõllid.

Reede: täna vist. Isegi šokolaadi ei taha, Spunk oli pool päeva kadunud. Raha on otsas ja palavik tõusis. Mesi on hea. Kellel on terava otsaga skalpelli, lööks endale ise noa sisse? Jõletum udutunne on sees.

Vaatame, mis laupäev toob. Peaks haiglasse empsi vaatama minema, ent ei kujuta ette, kuidas ma sinna komberdama peaksin palaviku ja painava jalaga. Eks siis näeb. 95lk venekeelse rämepangandusalase teksti eesti keelde panemise karikas läks sellest nädalavahetusest mööda.

Tsauki! Lähen nüüd põlvele elu sisse väänama.