Lumehunt

Lumehunt karjub keskööl kiriku-
aias, sa tõused kalmudest, sa lä-
hed lumehundi juurde, ta ei kar-
dagi sind, valge valgus valgus-

tab nukrat lumehunti, lumelilled
oma juustest kingid sa lumehun-
dile, ja siis ei ole lumehunti
enam, kellele küll kinkisid sa

lumelilled oma juustest, kellele
küll võiksid sa veel kinkida oma
lumise südamegi.

Toomas Liiv

Möödunud Maskeraad

Nojah, tegelikult on ju sellest mängust nii palju aegu mööda läinud, pea kuu juba. Ja tantsumuusikat sinna ei saanudki ja.. Aga meenutamistväärt on see mäng igatahes ka kuu möödudes. Minu sügavad tänud Liiliale ja Grimmule selle kena rahvahulga kokkukorjamise ja ühes unenäos koostoimetama juhatamise eest. Minu kummardused.

Mängus oli palju mõnusaid hetki, häid meeleolukohti, karsummdi! rolli sisse minekuid, hulganisti uskumatult head kaasmängu.
Enda kohta sain taas paljugi teada; midagi, mis teeb rõõmu, midagi, mis paneb pead vangutama, midagi, mis nukralt naeratama. Ega ma vist enam palju muutu, ürita, kuidas soovid. Ja kena fotomeenutus sellest, kuis Marge tütrekese Sarah-Henriettaga külalisi tervitavad. Ilus mäng oli.