Talvine ja matemaatiline

Akna taga sajab midagi lumetaolist ja tunne kipub tasapisi talviseks muutuma. Samas meenus mulle taas minu kunagine kirg vahtida matemaatika üht kaunimat vilja - fraktaale. Ja esimene guugeldamine andis jälle hämmastavalt ilusaid tulemusi, mille seas ka mitu talvemeeleolukat pilti:

Või siis ka selline:

Leht, millelt need 3D fraktaalid võtsin, asub ise siin: http://techrepublic.com.com/2346-10878_11-33277-1.html

Minge ja nautige! Minu silm on igatahes jälle puhanud ja võib taas tööd murdma kukkuda.

Minu uue elu 13. päev

Jah, see oli siis juba 13 päeva tagasi, kui üritasin ennast põlema panna. Seekord õnneks või õnnetuseks kukkus see mul läbi. Nimelt ärkasin öösel kella kahe paiku selle peale üles, et hingata oli kuidagi raske. Ja kui päris teadvusele tulin, siis avastasin, et diivan, milles magasin, põles, tuba oli laest kuni poole põrandani paksu vingu täis ja silmad hakkasid kohe kipitama. No ma ei tea, mis ingel või muidu päkapikk mind veel õigel ajal üles äratas. Minu piiritu tänu talle igatahes!

Ja nüüd te küsite, et kuidas see asi siis põlema läks? No lambist läks, eksole. Ei, mitte lambist, vaid lambist, kinnitusklambriga lugemislambist, mille Kaisa oli magama minnes põlema jätnud (mina juba põõnasin) ja mina unes juhetpidi otse vatiteki sisse tõmmanud.

Paar pangetäit vett voodisse, öösel kell 2 kõik korteri aknad lahti, kärssav tekk vanni ja veega kustu... tundus, et aitas. Aga ei! Vanaisa vana diivani seljatugi on kõvemast puust. Selle sees oli mererohi kärssama läinud ja vatipolster kõrbes kah! Ei tahtnud kuidagi ära kustuda, ikka uuesti ja uuesti hakkas kuskilt jälle tossu tulema. Hommikul siis (magamata, pisut vingumürgituses ja parasjagu afektiseisundis) sikutasin jubetumaraske seljatoe diivani küljest lahti, hiivasin selle tossava eluka vanni ja lasin sissekärsanud aukudest silmini vett täis. Siis sain lõpuks asjast jagu.

Tulemused ja järeldused, kaotus ja võit:
Tööle jõudsin juba tiba enne lõunat.
Hoidke klõpsudega lugemislambid magamispaigast kaugemal või ärge kasutage neid!
Talvel on pagana külm tundide kaupa kõiki aknaid lahti hoida.
See oli suhteliselt radikaalne viis oma seedimise reguleerimiseks ja kõhukinnisusega võitlemiseks. Ma ei ole kindel, et sooviksin korrata.
See lamp, näru, töötab ikka veel, kuigi sinine plastkest oli voodisse sulanud.
Mul oleks kodus justkui lõkkeõhtu olnud; eriti siis, kui lähen voodisse magama.
Kaotus: tekk nimega Tonn, tekikott, voodilina, diivani seljatugi.
Võit: hmhh, elu võinii.
Hurraa, seltsimehed!

Eksam ja selle tulem

Ahaa, täitsa unus ju, et sest sügisest ka ise mingil määral koolilapseks olen hakanud. Aktusest vist tiba pajatasin ja puha. Tegelikult on ju tegu kaugelt õppimisega, ehk siis ongi nii, et istud kodus või kusiganes ning loed ja mudid oma ajusid. Kokku on mul kolm ainet ja reglement näeb ette, et sooritaksin neis kõigis eksamid 14. märtsil. Huhh! Kes tahaks olla minu nahas?

Mina ei tahtnud ning seega valisin variandi, et sooritasin eelmise alustanute grupiga ühes aines (selles kõige kergemas muidugi, eksole) eksami ette ära. Lubati küll.

Asi algas konsultatsioonil käimisega. See oli Tallinnas (kuigi õpiku peal on kirjas Tartu Ülikool ja miski paberi peal ilmselt kunagi ka). Astud peale rämedat tööpäeva uksest sisse, laud on kaetud, ootamas kohv, kohupiimapirukad ja juustusaiad. Loivavad vaikselt kohale õppurid ja õppejõud. Kõik tsillivad mõnusalt laua ümber ja aavad poolseltskondlikku juttu. Kunagi jaguneti gruppidesse vastavalt ainetele ning siis jätkus õpiku lahtiseletamine ja kommimine juba sektsioonides. Vahepeal, kui igasuguseid raha ajaväärtusega seotud asju arvutama hakati, loivasin taas kohvile ja muidu lobisema. Ausõna, mulle ei pea ilmselt igasuguseid ajaväärtusi ja intressiarvutusi õpetama, ma olen seda ise tudengitele õpetanud :P. Lõpuks mindi laiali teadmisega, et paari teema kohta üldse küsimusi ei tule ja mida kindlasti üle peab vaatama. Tore!

8. detsembril käisin eksamit tegemas. Seekord TTÜ hoones siis. Astud sisse, otsid oma aine värviga paberi ja selle all eksamiülesannete ümbriku ja .. avastad, et kõige peale on sõbralikult asetatud komm! Nii nunnu! Pistsin kommi põske, harutasin ülesanded lahti, arvutasin pisut oma mobiiliga, siuh-sauh muudele asjadele ka vastused juurde ja miski ankeet ära täita. Üks asi oli suht lootusetu (kindlustuse kohta), nii et ma ei üritanudki. Asjad kokku ja korras. Nädala pärast sai siis tulemuse teada: 90%. Pole paha ju.

Homme on aktus jälle! Igatahes lähen kohale ja vaatan, mida vahvat seekord meitega ette võetakse. Miski paberi saab vist ka tööandjale esitamiseks. Kohati on elu naljakas.