Esimene koolipäev ..

.. on mul ammu ju seljataga, lugetagu siis selleks lasteaeda minek või esimese klassi aktusel ootusärevalt nihelemist.

Sel aastal juhtus siis üle jupi aja taas, et leidsin end aktuselt. Küll keset nädalat, küll alles õhtul peale töömurdmist, aga ikkagi aktuselt alapealkirjaga "Tere, kool!". Omamoodi naljakas oli istuda Tartu Ülikooli Tallinna esinduses loenguruumist saaliks dekoreeritud klassis ning kuulata kõnesid ja vahepaladeks siis elavat muusikat. Väga lahe oli, ausõna, kuulata luuletusi ja torupillimuusikat, vaadata riidenagidesse põimitud pihlakaoksi ning kõigile seintele kinnitatud värvilisi vahtralehti. Oleks veel kuskil olnud suurte tähtedega kirjas "TERE KOOL", oleks selline esimese klassi õpilase tunne olnud täiuslik.

Muide, kujutage endale ette elavat torupillimuusikat ning sel moel ette kantud "Gaudeamust"! Alul ei sanud arugi, aga tuttav tundus, siis kergitasin respektiks ikka oma istmiku toolilt lahti. Ehe ja sürr asi. Kahju, et diktofonigi kaasas polnud. Loodan, et kunagi ja kuskil tuleb see kordusettekandele.

Laisad mehed

Kaisa sai jälle hakkama tähelepanekuga või siis lihtsalt arusaama väljendamisega elu põhipunktide asjus:
"Kui naisel sünnib liiga palju poegi, siis need on kõik väga laisad: ainult vedelevad diivani peal ja söövad. Aga ema peab kõike tegema: hoolitsema, parandama, puhastama ja süüa tegema. Mehed on laisad!"

Huvitav, kust küll selline arusaam pärit on? Meil kodus nüüd küll miskit sihukest päevakorral pole olnud. Hehh!