Uni tuli huiken

Päiv uhjõ pästmä

Uni tuli uiken,
villa kombali,
läbi laane laulden,
villa kombali,
villa, villa, villa-vaa,
villa, villa, villa-vaa,
villa kombali.
Regi perän pedäjäne,
kanspuu kadajane.
Mõtsa läts mehe tii,
suhu suitseta obene.

Puttu uhja uibuhe,
sebivitsa visnapuudõ.
Kutse kuuda, palsi päivä,
kuu es kuule kutsumist,
päiv pal'lu pallemist -
kuu kullel kulu all,
päiv mõtel mõtsa takan.

Mõtiskledes une olemuse üle.. ja ümisedes seda Ain Sarve mälestuseks

Seda et ... külm on

Miks kuradi pärast on pidevalt nii kuradi külm!! See on juba sümptomaatiline, et sooja ei saa muidu, kui sooja duši all. Ja tegelikult on ka mõningaid muid helgemaid hetki, mil veerand tunni jooksul ei olegi külmavärinaid. See on juba suhteliselt tülgastav olukord..

Kougin purgist noaga mett välja ja üritan endale ja Kaisale moka peale määrida. Päris hea on, aga Kaisa ei taha. Päev otsa üht paela punutud ja jäänud on veel terve joru; vähemalt on see sehuke rõemsamapoolne asjandus. Ennustan, et varsti tabab sõrmeliigeseid reuma. Nii intensiivselt ei tohi punuda. Tegelikult tuleb vahepeale ka nõusid pesta, aga hästi ei saa, sõrmenukk on valusalt katki.

Muumipalavik tõuseb. "Hilja novebris" on kuskile kadunud. Urr seda ärapanijat võtaks!

Kerge botaniseerimine

Juba-juba hakkab peale. Kolm märksõna: kunstiõpetus - sügis - puulehed.
Jahh, üks varahommikune jalutuskäik ning botaniseerimise tulemusena ei leidnud ma mitte harilikku käokinga, ent midagi siiski - peotäie puulehti, mis ilmselt kõigile õpetaja ootustele-lootustele vaatamata rohetasid rõemsalt kui keset suve.

Index:
Aesculus hippocastanum
Tilia cordata
Betula pendula
Quercus robur
Salix sp.
Sorbus intermedia
Viburnum opulus
Prunus padus
Sambucus nigra

Igatahes värvida nad said. Mis sa ikka teed, kui et värvid ise lehed kollase-pruuni-punasekirjuks, kui muidu ei mõika. Hiline sügis seekord, ent nõnda päris meeldiv.

Homme tullakse aknaid vahetama. Appii!

Sügisene koolisekeldus

Viimasel ajal muud ei olegi kui kool-kool-kool; kuigi endal need üritused juba mõnda aega seljataga, ei lase lapsed sugugi vananeda. Luuletusi on juba hooga pähe jäänud terve rida, pidevalt tuleb majapidamisest leida selliseid vidinaid nagu suur prügikott, lapp, topsikud, raamatupaberit jne. Oehh. Natuke vahva ja natuke kurnav, aga küll see ka paigale loksub.. Väike meeleolukas värss otse Aabitsa kaante vahelt. Kõigile seda va koolitee algust meenutama..

RANITS HÜPLEB KOOLITEEL,
PÄIKE SÄRAB TEMA NINAL.
RANITSAL ON RÕÕMUS MEEL,
TAL ON AABITS, TAL ON PINAL.

RANITSAT JA KOOLILAST
JUBA OOTAB KOOLIMAJA.
ÜTLEB TERE TULEMAST
ESIMENE ÕPETAJA.

Nädala küsimus: Kas Sinul on ikka "Muumitrolli" loetud?