Peen kultuuraline pidu "Võluflöödi" seltsis

Nojah, mis siis ikka nädala sees erilist juhtuda saab, kui sind järjekindlalt hommikul tööle ja töölt koju veetakse, aga noh.. Laupäeva hommikul lasti emps haiglast koju, suhteliselt viisakas konditsioonis, kuigi jälle natuke viletsam kui enne. Teisipäeval jälle oli meie autojuhil kena juubel ning selle käigus tuli välja tõsiasi, et too on kirglik jahimees ning muidu ka kalamees. Sünnipäevalaud oli lookas mu jaoks suht harjumatute lihatoodete all: hirveliha, hirvevorst, metssea liha ja vorst, põdraliha ja vorst. Kusjuures ülimaitsvalt valmistatud, mida just sageli ei kohta, kuigi ulukiliha vahel ikka ette tuleb.. Elu näitab ikka vahvalt kätte tõsiasja, kui halvasti me tegelikult enda ümber toimetavaid inimesi tunneme.

Aga laupäevast edasi. No sel aastal võivad meie pankurid küll kirja panna kui kultuurse aasta, kuna jõulupeo asemel korraldati seekord peen väljasõit Vanemuise teatrisse ooperit kuulama-vaatama. Kaks bussitäit laeti Tallinnas rahvast täis ja juba lõuna aal kihutasime Taaralinna poole. Kahju muidugi neist, kes haigeks oskasid jääda või muidu ooperi ära põlgasid, ent viis tundi bussiga loksumist ei ole muidugi ka meelakkumine. Õnneks läks osadel pidu juba bussis lahti. Riburada jõudsid kohale ka bussid Narvast-Jõhvist, Rakverest, Võrust, Pärnust ja Viljandist. Viimasena, muidugi, jõudis kohale Tartu rahvas ise.

No ja siis hakkas peale: tervitusjoogid, veel veini, pealikud pidasid fuajees mikrofoniga kõnet ja oli muidu ka pidulik olemine, mida pisut muidugi segas tühi kõht ja käeulatuses seisev lookas pikk laud. Aga kõned olid õnneks lõbusad ja suht mitteametlikud ning muidugi oli tarvis ka tublimaid meeles pidada. Parimad tellerid lennutatakse Egiptimaale, teistele suruti pihku peened puuviljakausid koos auhinnakleepsuga ning ... noh ... midagi materiaalset ka. Tõime oma paarilisega hammaste vahel ära kõige koostööaltima üksuse auhinna. Nüüd tuleb siis Kaubamajja seda va kinkekaarti realiseerima minna. Küllap tuleb toime :) !

Ega tohutust õgimisorgiast koos veiniga olegi ju suurt pajatada, nii et varsti-varsti leidsin end teisest reast praktiliselt otse lavale vahtimas. Ei ole enam aastaid, pikki aastaid Vanemuises käinud, nii et taas oli kõik kuidagi uudne ja silmale jagus palju vahtimist. Lava tundus Estoniaga võrreldes ikka ülipisike aga mis siis sellest.

Etendusest endast. Eks Võluflöödi muusikat ole ennegi kuuldud, nüüd jäi üle vaadata-kuulata, kuidas lauldakse, millised on kostüümid, lavakujundus. Lavastaja oli valinud vähe kaasaegsema võtme igihalja tüki lavaletoomiseks, tegelased kulgesid mööda lava viigipükste, pintsakute, päevasärkide, teksadega jne. Et siis kõik oleks nagu peategelase uni katusekambris, mis tipneb neiu kohalejõudmisega, kohver näpu vahel. Heh! No olgu. Ma ootaks ise huviga ära ka kontseptsiooni virtuaalmaailmast lähtuvalt, kus tegelaskujud peavad läbima mitmed questid ja siis õnnelikult õhutsöögilauas (või msn-is) kokku saavad. Iseenesest oleks muidugi ka raske olnud kogu Võluflöödi muinasjutuline grandioossus pisikesse lavakarpi ära mahutada.

Lootsime Öökununganna osas näha reklaamitud neegrit, ent see ei täitunud. Iseenesest ei olnud ka tolle õhtu külalisstaar halvemast puust, kuigi natuke segas tõsiasi, et kõigi eestikeelsete laulukeste vahele kandis tema oma aariad ette saksa keeles. Vabanduseks muidugi see, et tegu on venelannaga. Paraku tulenes sellest ka veider hetk, kui Öökuninganna oma tütrega repliike pidi vahetama. Ka Paminat, kangelannat, mängis venelanna, ent siiski kohalik. Hästi mängis-laulis, juures vaid pisuke aktsent. Pange nüüd kokku täiesti puukeeles lausutud eestikeelsed repliigid mittekohaliku venelanna ja kerge aktsendiga vastulaused kohaliku venelanna vahel; tekkis küsimus, miks nad neid repliike siis kasvõi saksa või vene keeles ei lausunud, üleval näidati niikuinii inglise- ja eestikeelset tõlget, heh!
Minu lemmikuks jäi kahtlemata koolivend Taavi, kes Papageno osa mängis. Hea mäng, suurepärane laulmine ja nauditav olemine. 12 punkti!

Kokkuvõtteks ei olnud halb ajakulutus, mis korvas isegi tapva istumismaratoni bussis. Kõhus veel hea kook ja meeldivad naabrid bussis, kulgesime kodu poole tagasi. Juba tiba enne ühte Tallinnas, törts peale ühte kodus. Pole hullu, kuni järgmise korrani. Jalg pisut kangestus kogu üritusest, ent küll ta liikuma saab. Elame-näeme.

Lugupidamisega teie Papagena (kelleks kolleegid mid peale etendust korduvalt ristisid, nu-nuhh).