Kiire-kiire

Nojahh, nüüd olen ka osaliselt riietatud. kes soovib näha korralikus hästiistuvas kostüümis Mammut, peab end kell 5 õhtul või kunagi lõuna paiku panga ukse lähedusse sättima.. Alustan revolutsiooni asjaajamises.
Kogu seda infot on saadanama palju ühekorraga vastu võtta, ent asi paraneb. Näod-nimed hakkavad selgeks saama.
Meeldib korralik espressomasin tööl ja värskete kohviubade uimastav hõng selle oasahtlis. Jube hea on kaifimas käia mõnikord.
Triin aitas juukseid värvida. Muahh! Paki peale kirjutatud oli - erkpunane. Pähe aga jäi ... miskipärast tume vask. Oijahh! Elu on imelik.
Täna oli töökaaslasel sünna. Oli hankinud ja pakkus vahvat porgandiga jogurtikooki. Nämma! Võiks ise ka kunagi proovida teha, ehk tuleb midagi sarnast välja?
Kaisal on lähenemas aabitsapidu. Peab kuidagi jänesekostüümi valmis meisterdama talle seks puhuks.
Ja saadan küll, miks peab just sel nädalal, kui tahan Jürkat vaatama minna, olema nii urrima palju kohustusi peale tööd?! Ma olen kuri, ausõna.

Mõni aeg tagasi lõpetasin Robin Hobbi triloogia "The Tawny Man". Ma ei tea, kas see on tingitud tõsiasjast, et raamatu on kirja pannud naisterahvas või millestki muust, aga enne ei saanud küll käest panna, kui kolmanda paksu tellise viimane lehekülg vasakule ära keeratud sai. Ei häiri mind eriti see pidev mõtisklemine ja sisemaailma vastuolude ümber keerutamine. Sellest ju paljuski elu ise koosneb. Fantaasiat jätkub ju ja see ei olegi kõige kehvemalt esitatud, mulle tundus päris haakuv kogu maailmaga. Meeldiv on ka nii umbes keskaegse olustiku usutav kujutamine. Kuigi lohistasin raamatud kodust minema, siis praegu hoopis teist teost üle lugedes pöördub mõte tihti kolmikraamatu manu tagasi. Kardetavasti võtan selle veel tulevikuski korra või mitu ette.. Ootan pingsalt aega, kuhu mahub "Liveship Traders" triloogia korralik lugemine pealiskaudse sirvimise asemel..

Libedus maja ümbruskonnas hakkab saavutama minu kujutlusvõime lage; st kehastudes igal hommikul lehmatädiks libedal jääväljal, mõtlen järjest kujukamalt, ent ka statistilisemalt sellele, kuidas vanemrahvas kasvavas tempos oma luid-konta purustavad peale sellel pinnal libastumist. Ei ole kenad mõtted, aga seejuures suht paratamatud.

Seoses sellega kuulutan ametlikult tagaotsitavateks kodanikud Soe Kevad ja Pikk Suvi. Leidjail teavitada Mammut ja vaevatasu eest võiks kohe kätte ka toimetada. Õu, tahaks lihtsalt natuke päikese käes vedelda, no niisama jah!! ning tunda, kuidas päike poeb su kehast osavalt läbi kui nõtke angerjas. Andke ometi armu ja kahjutustage Matid. Need ohtlikku sorti, kes pidevalt hiilivad seljataga ning sobival momendil liivakotiga otse pähe lajatavad. Lõualuud võib ju niimoodi paigast ära haigutada!

Jess, boss!

Annan soovijatele teada, et olen sellest esmaspäevast alates ametlikult

• kaelapaelastatud
• magnetkaardistatud
• kasutajanimestatud
• ligipäästetud
• meiliaadressistatud
• paroolistatud
• allkirjastatud
• taltsutatud
• hõivatud

Õhku on jäänud veel

• riietatus
• rikutus
• ärahellitatus
• pangakontostatus
• lõplik varustatus
• ümberkorraldatus

Päevakava tahab paika loksutamist. Ei suuda hoiduda ööloomastunud olekust, ent elu nõuab hommikuerksust ja päevatugevust. Kannatlik harjutamine viib sihile! Nt programm nimega "Iga päev (öö) juba pool tundi eelmisest varem voodisse" peaks andma mingeid kombatavaid tulemusi. Hoidke mulle pöialt (või saba või suurt varvast)!

Vahetasime ära

Me saime sellega hakkama. Pidage meid kangelasteks vms. Somnikud said kokku üllatavalt tihedad read, et see olnu ära unustada ning uut meenutada. Tegevus: somniline. Kolm vaatemuuvit:
Monty Python and the Holy Grail
Malev
Jääaeg
Kõik koos kõikide lisadega.
Välk ja pauk Harjumäel ning idee teha pauku AÜ saatkonna ees (tekitab kiusatust, onju?) ning katse lasta sisse vähemalt üks pizzakoha aken ning Kala ebaõnnestunud katse vabaneda oma silma(de)st.
Ohjeldamatu kogus süüa.
Piiramatud Riski-mängupartiid.
Suutmatus hävitada suuremat osa olemasolnud etanooli tuletistest.
Suur hulk kõrge hinnangu pälvinud inimesi.
Hea.

Huvitav, miks me kogu aeg räägime 31. detsembril ja 1. jaanuaril uuest ja vanast? Kas see on mingi hingeline fetiš, et just siis ja just antud kohast alates jääb selja taha see "vana"? Kas eilne on vana? Kas tänane on juba uus? See on ju vaid tavaline aja kulgemine oma rööpas ja kui meil kuidagimoodu õnnestub end välja raputada sellest etteküntud vaost, kas alles siis peaks tekkima õigus ja võimalus nimetada seda "uueks"? Kui jätkame ikka sellistena, nagu praeguseks sirgunud ja kerkinud-küpsenud oleme, siis midagi uut siin maamuna peal ikkagi ju ei juhtu. Siit lähtuvalt:

Soovin kõigile siiakanti eksinuile just seda jõudu ja hoogu ja sära, et see ratas uut rada mööda veerema paisata; siis võib uus aasta, isegi uus elu alata kasvõi igal järgneval hommikul. Olge mõnusad ja tublikesed!! Kalli! (Would not hurt to save some hugs for myself).

Desperado
K