Lemmikmängule Webby-Oss

Ei saa rõõmustamata olla, et meie pere lemmikmängule - Samorost'ile - jagati teiste kategooriate kõrval veebioss ehk Webby. Minu meelest igati teenitult: meeldib neid flashimõistatusi lahendada nii väiksemale kui ka suuremale lapsele, isegi naudin kogu mängu ilu ja väikseid nükkeid hea meelega. Hea mees, kes muusikaga on viitsinud tegelda ka.
Eh, kes veel maitset suhu pole saanud, siis nautige ometi:
Samorost 1
Samorost 2

Kõik, mis me sellest saime

Tjah,

• tööl usteparanduse (mingi keenjus oli teisel märuliööl automaatuksi kangutanud),
• poes kollased lindid, paberipaanid, sildid ja muu keelav-osundav atribuutika alkolettide-aluste ees;
• metsikult igat liiki tähelepanu teisriikide poolt;
• paar emotsioonikat sõnavahetust koosolekutel (vene kliendil on probleemid, aga te ei taha laenu and, jah?);
• murelik-patriootlike klientide kõned (kuda teil seal on? meil Viljandis ikka täitsa rahulik, aga te seal pidagi ikka vastu!);
• kirgliku vihmalootuse homseks päevaks (et kohe hommikust hilisööni kallaks kuis jaksab);
• paljude poodide palju varasema sulgemisaja (mis sa ikka tõmbled, kui viina ei saa müüa);
• põnevad veenamisharjutused pubilettide eest (no te ei pea ju sel pudelil tingimata korki pealt võtma, ma saan ise ka hakkama);
• ühte teemapunkti kivistunud meedia;
• Filtri tee kalmistu teadvustamise rahavamassidele (kui paljud enne ikka täpselt teadsid, kus too salapärane kalmistu asub, eksole);
• huvitavad duumasaadikud, kes kutsuvad üles Eesti asju vältima ning siis ise tagasisõidul lennukis Vana Tallinnat trimpavad ja uhkelt Montoni kilekottidega ringi jalutavad;
• jne., jne.

Tõeline tohuvabohu. Oleks märts, ütleks, et nagu jänesed märtsis, aga ei ole ju. Vast tuleb kohevarsti ka soojem ilmake ja suvised meeleolud, kolivad noored taas kuskile lebotama-integreeruma ja rahu jälle majas.

Möödund ajast...

... võiks paljugi seletada ja rääkida, eks ta ole oma viga, et nii harva järeltulevat põlve arvuti tagant minema ässitan.
Aga mitte seda ei tahtnud mina rääkida, kuigi vabandused ka kahtlemata omal kohal oleksid.

Reede õhtupoolikul olnud taas Catena sünnipäevakontsert, sedapuhku neljas juba. Juba peaks mõistma pisut lällata küll ja üsna tublisti tatsuda. Ja peaaegu niimoodi see välja tuligi. Miskipärast, mis on tegelikult palju asju kokku, tuli kogu esinemine suht tujutult välja; alles kontserdi lõpuks sai natuke hoogu sisse ja isegi siis tabasin Taavi kivistamas oma akadeemilist pilku noodimapi sisse. Et ka kõik need, kes kindlasti lubasid kohale tulla, ei tulnud... Aga mis seal ikka, kes kohal oli, see kiitis küll ja pärastine äraolemine Kassi man oli lihtsalt kodune ja mõnus.

Täna aga tegin vahvaid eksperimente 7-10 aastaste lastega. Nimelt korraldasin Kaisa sünnipäevapeo esmakordselt bowlingus. Tibud olid igatahes vaprad, veeretasid-vinnasid-loopisid kuule lausa kaks tundi järgemööda ning siis järgnes etteaste Browni liikumises olevad põrandapoleerimislapid. Noh, kuskil oli neil kõigil igatahes hästi laetud patareid sees, nii et energiat jätkus veel pealekaubagi; hea, et see kirbukari ise radu mööda veerema ei läinud, kuigi ei saa kurta, et nad poleks üritanud. Kütuseks minu poolt kulus ära mitu head liitrit morssi. (Kas teile tuleb vahel meelde see kaunis lapsepõlv, kui mindi sünnipäevale, nositi vaid leiba, aeti üksteist taga ja siis morssi ja jälle leiba; ning kui siis ükskord koju jõuti, hakkas peale tavaline joru: mul on kõht tühi, emme, anna palun süüa?)

Aga nii üldises plaanis, kuidas mul läinud on. Jah, ma olen elus, aga mis elu see on (haa! nii hea on vahel vinguda)! Tööl on kiire, aga ei saa kurta, et igav oleks; töölt kohe koju ja kööki süüa tegema, Kaisaga õppimistseremoonia ja natuke ajalehte. Eks uni tuleb ka magus ja nii see peamiselt käibki. Tuleks midagi kardinaalsemat ette võtta ehk, ent takistus istub-lebab tagatoas ning ei lase pikemaks kodunt jalga lasta. Suveks peab igatahes miskit kontruktiivset välja mõtlema, sest Kaisa ei ole igatahes koduaresti ära teeninud ja üksi ma teda veel küll kuskile jooksu ei lase.

Olge aga edasi tublid ja mõnusad! Küll ma ka ellu jään, no tõepoolest.