Eksam ja selle tulem

Ahaa, täitsa unus ju, et sest sügisest ka ise mingil määral koolilapseks olen hakanud. Aktusest vist tiba pajatasin ja puha. Tegelikult on ju tegu kaugelt õppimisega, ehk siis ongi nii, et istud kodus või kusiganes ning loed ja mudid oma ajusid. Kokku on mul kolm ainet ja reglement näeb ette, et sooritaksin neis kõigis eksamid 14. märtsil. Huhh! Kes tahaks olla minu nahas?

Mina ei tahtnud ning seega valisin variandi, et sooritasin eelmise alustanute grupiga ühes aines (selles kõige kergemas muidugi, eksole) eksami ette ära. Lubati küll.

Asi algas konsultatsioonil käimisega. See oli Tallinnas (kuigi õpiku peal on kirjas Tartu Ülikool ja miski paberi peal ilmselt kunagi ka). Astud peale rämedat tööpäeva uksest sisse, laud on kaetud, ootamas kohv, kohupiimapirukad ja juustusaiad. Loivavad vaikselt kohale õppurid ja õppejõud. Kõik tsillivad mõnusalt laua ümber ja aavad poolseltskondlikku juttu. Kunagi jaguneti gruppidesse vastavalt ainetele ning siis jätkus õpiku lahtiseletamine ja kommimine juba sektsioonides. Vahepeal, kui igasuguseid raha ajaväärtusega seotud asju arvutama hakati, loivasin taas kohvile ja muidu lobisema. Ausõna, mulle ei pea ilmselt igasuguseid ajaväärtusi ja intressiarvutusi õpetama, ma olen seda ise tudengitele õpetanud :P. Lõpuks mindi laiali teadmisega, et paari teema kohta üldse küsimusi ei tule ja mida kindlasti üle peab vaatama. Tore!

8. detsembril käisin eksamit tegemas. Seekord TTÜ hoones siis. Astud sisse, otsid oma aine värviga paberi ja selle all eksamiülesannete ümbriku ja .. avastad, et kõige peale on sõbralikult asetatud komm! Nii nunnu! Pistsin kommi põske, harutasin ülesanded lahti, arvutasin pisut oma mobiiliga, siuh-sauh muudele asjadele ka vastused juurde ja miski ankeet ära täita. Üks asi oli suht lootusetu (kindlustuse kohta), nii et ma ei üritanudki. Asjad kokku ja korras. Nädala pärast sai siis tulemuse teada: 90%. Pole paha ju.

Homme on aktus jälle! Igatahes lähen kohale ja vaatan, mida vahvat seekord meitega ette võetakse. Miski paberi saab vist ka tööandjale esitamiseks. Kohati on elu naljakas.

Esimene koolipäev ..

.. on mul ammu ju seljataga, lugetagu siis selleks lasteaeda minek või esimese klassi aktusel ootusärevalt nihelemist.

Sel aastal juhtus siis üle jupi aja taas, et leidsin end aktuselt. Küll keset nädalat, küll alles õhtul peale töömurdmist, aga ikkagi aktuselt alapealkirjaga "Tere, kool!". Omamoodi naljakas oli istuda Tartu Ülikooli Tallinna esinduses loenguruumist saaliks dekoreeritud klassis ning kuulata kõnesid ja vahepaladeks siis elavat muusikat. Väga lahe oli, ausõna, kuulata luuletusi ja torupillimuusikat, vaadata riidenagidesse põimitud pihlakaoksi ning kõigile seintele kinnitatud värvilisi vahtralehti. Oleks veel kuskil olnud suurte tähtedega kirjas "TERE KOOL", oleks selline esimese klassi õpilase tunne olnud täiuslik.

Muide, kujutage endale ette elavat torupillimuusikat ning sel moel ette kantud "Gaudeamust"! Alul ei sanud arugi, aga tuttav tundus, siis kergitasin respektiks ikka oma istmiku toolilt lahti. Ehe ja sürr asi. Kahju, et diktofonigi kaasas polnud. Loodan, et kunagi ja kuskil tuleb see kordusettekandele.