Talvine ja matemaatiline

Akna taga sajab midagi lumetaolist ja tunne kipub tasapisi talviseks muutuma. Samas meenus mulle taas minu kunagine kirg vahtida matemaatika üht kaunimat vilja - fraktaale. Ja esimene guugeldamine andis jälle hämmastavalt ilusaid tulemusi, mille seas ka mitu talvemeeleolukat pilti:

Või siis ka selline:

Leht, millelt need 3D fraktaalid võtsin, asub ise siin: http://techrepublic.com.com/2346-10878_11-33277-1.html

Minge ja nautige! Minu silm on igatahes jälle puhanud ja võib taas tööd murdma kukkuda.

Ja nii nad omi asju toimetasidki

Mina istusin aga köögis, lugesin möödundnädalast Ekspressi (ega, jah, enne ju aega ei leidnud), samal aal tegin näljasele lapsele tellimise peale piimasuppi. Kui vahepeal pilgu seinale tõstsin, nägin toimekat ämblikumammat aknalaua ja radikal kuivava marlinutsaka vahele oma võrku punuvat.

Hmm, minu supp sai valmis, soola pisut vähe, aga seda sai kergelt parandada. Ämmelgas oli ka vaateväljalt kadunud, ilmselt oma tulevast saaki passima. Ega tal sel aastaajal suurt saaki köögist loota pole, kui ta öösel just mingiks Ungolianthi järeltulijaks ei transformeeru ning meid ikka veel külastavaid rotte kinni ei nabi. Korra mõttes pole ämblikuvõrgud ka just esteetika kõrgklassi kuuluvad teosed .. Ehk peaks ära pühkima? Ja laiskus ise dikteerib kõrva küsimuse: "On see ikka eetiline? Ta nägi ju niii palju vaeva? Kas ma olengi sihuke tohutu monstrum, kes õhtu töö ühe käeliigutusega hävitab? Ja üleüldse .. " Jah, ma tean, et olen laisk, aga toas vaikselt laulda mõmiseda ja Kaisaga juttu puhuda on kuidagi mõnusam.
Sihukesed õhtased väsind mõtted Virre saatel.
Suve tahaks ja veelkord Üksildasele mäele ja ..

Mul on kolm nime

Just praegu tuli Kaisa-Mai minu juurde ja teatas, et asi on imelik: "Emme, aga sinul on kolm nime - Kairi, Kuldmari ja Mammu!!" Eks mul nüüd siis tuleb elada õnneliku tundega, et laps on emme identiteediküsimustega hästi kursis.

Taustaks veider segu Yat Kha'st ja Yoko Kanno'st

Pildike Nõmme kevadfolgilt

Selleaastast Nõmme kevadfolki oli õnnistatud kena ilmaga, eriti arvestades eelmisel aastal toimunud avaürituse ilmaprohmakaga. Kohale jõudsime Kaisaga küll alles teisel päeval ja siiski alles poolepealt, ent hullu polnud miskit. Pidu alles kogus hoogu ja Virre oli seks aaks ainult ühe avaloo jõudnud teha.
Kaisaga on jälle see probleem, et tahab ta oma jutu järgi ikka hirmsasti kaasa kontserdile tulla, aga kohapeal paelub teda alati miski muu. On see siis väiksema lapse ebapüsivus või soov võtta olukorrast, mis võtta annab, ei oskagi täpselt kosta. Igatahes oli tal nalja küllaga ja somnikud aitasid sellele ikka kõvasti kaasa ka. Allolev pilt on nabitud lehelt teemo.rahvamuusik.ee ja tänud "Kurja silma" pruukimise eest peaks ilmselt kuuluma just Teemo Berkisele.

Virre headuses ei kahtle ju keegi, Auli lõbustas rahvahulka torupilli- ja trummitransiga, ent meeldiva üllatusena jäi silma just prantslaste ZEF, mille poisid tundsid end laval kompromissitult mõnusalt ja nakatasid selle olemisega ka paljud vaatajate hulgast. Einoh, mis sa ikka kostad, kui mees säeb endale kaela roosa kravati, suskab suhu sigareti ja tõmbab siis mõnuga lõõtsa ning tšillib teiste tüüpidega laval kui mõnusas tänavakohvikus!

Lumehunt

Lumehunt karjub keskööl kiriku-
aias, sa tõused kalmudest, sa lä-
hed lumehundi juurde, ta ei kar-
dagi sind, valge valgus valgus-

tab nukrat lumehunti, lumelilled
oma juustest kingid sa lumehun-
dile, ja siis ei ole lumehunti
enam, kellele küll kinkisid sa

lumelilled oma juustest, kellele
küll võiksid sa veel kinkida oma
lumise südamegi.

Toomas Liiv